Kliimamõju

Metoodika kliimamõju arvutamiseks ja väikese kliimamõju lävendi aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE. Arvestades mõistlikku päevast toidukogust (ca 1,3kg inimese kohta) võimaldaks väikese kliimamõjuga (<2,1kg CO₂e / kg) toitude eelistamine viia toidust tulenevad heitmed poole väiksemaks. See läheb kokku globaalse eesmärgiga kliimaheitmeid 2030. aastaks 50% jagu vähendada (võrreldes 1990. aasta tasemega). 

Meie skaala ja arvutusmetoodika arvestavad kliimamõju. Oma töös toormete, pakendite, tootmisprotsesside ja toodete arendusega peame silmas ka muid keskkonnaaspekte, aga ühel skaalal kirjeldada oleks seda väga keerukas.  

Kliimamõju näitab, kui palju kliimat mõjutavaid kasvuhoonegaase ehk kliimaheitmeid konkreetse tootega seoses atmosfääri lendub. Kasvuhoonegaasid mõjutavad kliimat, kuna ei lase maapinnalt tagasi peegelduvat päikesekiirgust läbi atmosfääri, vaid kiirgavad selle tagasi maale. Erinevate toodete puhul on atmosfääri lenduvate kasvuhoonegaaside hulk ja tüüp erinevad. Seetõttu on erinevatel toodetel kliimale ka erinev mõju. Toote kliimamõju kirjeldatakse süsinikdioksiidi ekvivalentideks (CO₂e) teisendatud kasvuhoonegaaside kogusega. Skaalal on märgitud selline süsihappegaasi hulk, mis soojendaks kliimat kõigi tootega seotud kasvuhoonegaasidega võrdsel tasemel. 

Liidame kokku toormete, pakendi, nende transpordi tehasesse kui ka lõpptoote tootmisprotsessi mõju, kuid ei arvesta sisse tegevusi, mida tehakse pärast toote tehasest lahkumist. Arvutusmetoodika ja skaala aitas meil välja töötada Rootsi uurimisinstituut RISE, sama metoodikat kasutab kogu Orkla grupp erinevates riikides.  

Kogu toidulaud ei pea koosnema ainult väikese kliimamõjuga toodetest, kindlasti peab tagama toit meile ka piisaval hulgal toitaineid ja seeläbi hea tervise. Toitumist tuleb targalt kombineerida, et saavutada tasakaal, mis tagab nii inimese kui looduskeskkonna hea tervise.  

Liidame toodete kliimamõju saamiseks kokku nii toormete, pakendi, nende transpordi tehasesse kui ka lõpptoote tootmisprotsessi mõju. Arvutuste põhjal näeme, et suurimat mõju avaldavad valdavalt toormed, nii pakendi kui transpordi mõju on reeglina väiksem. Kuna smuuti on valdavalt taimne ja suure veesisaldusega, jääb tema kliimamõju alla 2,1kg CO₂e ühe kg toote kohta, mida toitude puhul loetakse väikese kliimamõju lävendiks. 

Kasutame sama skaalat, et võimaldada erinevate toodete kliimamõju võrdlemist kategooriate üleselt. Kui oleksime kategooriapõhised, siis ei tekiks laiemat ülevaadet sellest, millised kategooriad tervikuna on väiksema kliimamõjuga.

Oleme teinud arvutused vaid enda toodetele, kuna nende kohta on meil olemas vajalikud andmed. Arvutusi tehes nägime, et valdavalt on suurimaks mõjuallikaks kasutatud toormed. Selle põhjal saame eeldada, et sarnase koostisega tooted on sarnase kliimamõjuga. Üldreegel on, et mida rohkem on toidus taimeset ja mida vähem loomset, seda väiksem on kliimamõju. Samuti mõjutab kliimamõju see, kui on kasutatud sertifitseeritud tooret. Näiteks Rainforest Alliance sertifikaadiga kakao puhul on paremini maandatud võimalikud toorme kasvatamisega seotud keskkonnaalased riskid (metsade raadamine jm). 

Hetkel meil sellist plaani pole. Kindlasti töötame selle nimel, et kõik meie poolt pakutud tooted oleksid toodetud maksimaalselt kestlikult. Seda saame mõjutada läbi koostöö oma toormete tarnijatega, läbi toote- ja pakendiarenduse, läbi oma tootmisprotsesside tõhustamise. Samas peab toitumine tagama meile ka piisaval hulgal toitaineid ja seeläbi hea tervise. Soovime pakkuda tooteid, mis vastavad tarbijate ootustele ning samas jääks planeedi taluvuspiiridesse.  

Saame oma arvutustes kätte küll numbri mitme komakohaga, kuid ei pea õigeks seda kuvada, sest kliimamõju arvutused on alati pisut ebatäpsed. Näiteks toormete puhul sõltub nende täpne kliimamõju muuhulgas klimaatilistest tingimustest ja pinnase seisukorrast. Tootmisprotsessi puhul mõjutab seda konkreetse partii suurus ja toorme omadused. Transpordi mõju arvestades sõltub see muuhulgas kasutatud kütusest. Selliseid ajas muutuvaid tegureid on iga toote puhul mitmeid, mis tähendab, et kliimamõju on ajas pisut muutuv. Seetõttu pole ka mõistlik tooteid omavahel suure detailsusega võrrelda, vaid olla teadlikud, milliste toodete kliimamõju on väike, milliste oma keskmine ja milliste oma suur.  

Eesti kohta täpsed uuringud ja andmed toitumise keskkonnamõju kohta puuduvad, mistõttu on ka meie skaalal lävendite (väike, keskmine, suur) määramisel arvestatud keskmise põhjamaalase toitumise kliimamõjuga. Suures plaanis võib öelda, et madala sissetulekuga riikides on toitumise kliimamõju elaniku kohta väiksem kui kõrge sissetulekuga riikides. Samuti esineb arenenud riikides tarbija tasandil rohkem toiduraiskamist, mis muudab toidusüsteemi vähem kestlikuks. Sõltumata võrdlusest teistega on oluline, et iga inimene teadvustaks, et tema toitumisel on keskkonnamõju, mida saab mõjutada läbi teadlikumate valikute.

Skaala loomisel on võetud alguspunktiks keskmise põhjamaalase poolt tarbitud toidu kliimamõju, sõltumata, kas see jõuab kõhtu või prügikasti. Edasi on arvestatud, et 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks peab see muutuma poole väiksemaks. Sel juhul annab toidusüsteem teiste sektoritega võrdse panuse kliimaheitmete vähendamisesse määral, mis võimaldaks hoida globaalset soojenemist sajandi lõpuks tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes 1,5°C piires. Skaala lävendite loomisel on lähtutud sellest, kui palju toitu inimene keskmiselt mõistliku tarbimise juures võiks kaaluliselt päevas süüa ning mis võiks sel juhul olla ühe kilo toidu kliimamõju, et püsida eesmärgi piires. Sellesse ei ole enam arvestatud ruumi täiendavaks toidu raiskamiseks. Seega on väikese kliimamõjuga toodete eelistamine vaid üks samm oma toitumise kliimasõbralikkuse tagamisel. Ülioluline on samaaegselt vältida ka toidu raiskamist. Toodete kliimamõju sisse on arvestatud ka kaod, mis tekivad toormete kasvatamise ja tootmisprotsesside käigus. Tootmiskadude vähendamine on pidev tegevus, mida teeme toote kliimamõju vähendamiseks. 

Jagame avatult infot meie toodete toitainelise väärtuse ja koostiskomponentide kohta (muuhulgas toote pakendil), et võimaldada tarbijatel teha teadlikke valikuid. Ühe mõõdikuga toidu tervislikkust väljendada oleks väga keerukas. Öeldakse, et pole tervislikke ja ebatervislikke toite, vaid tervislik või ebatervislik toitumine ehk pealtnäha tervislike toitude valik võib osutuda tervikuna ühekülgseks ehk ebatervislikuks. Ennekõike on tähtis tasakaal ja erinevate toitude vahekord. Tervise Arengu Instituudi veebilehel toitumine.ee on võimalik tutvuda tervist toetava toitumise põhimõtetega, mida soovitame järgida.

Skaala loomisel on arvestatud sellega, mida keskmine põhjamaalane sööb. Asjakohasema võrdluse saamise huvides on jäetud analüüsist välja kõik joodav (sh piim, kohv, tee, mahl, karastusjoogid, alkohoolsed joogid). Seetõttu ei pea me õigeks anda jookide puhul hinnangut, küll aga saame siiski väljendada nende kliimamõju suurust, kuna arvutusmetoodikas erinevust pole – nii nagu toitude puhul, saame ka jookidel liita kokku mõju, mis tuleb toormetest, pakendist, nende mõlema transpordist tehasesse kui ka tootmisprotsessist tehases.